Ignatius
Loyola(sünd. Hispaanias 1491-1556), õudkondlane-rüütel. Ühes lahingus sai ta
nii vigastada, et rüütliks ta enam ei kõlvanud. Voodihaigena tahtis ta palju
lugeda, eriti meeldisid talle rüütliromaanid, kui neid ei saanud siis pöördus
ta usukirjanduse poole. Oma mõtisklustes leidiski ta enda jaoks tõe usus, ta
hakkas selle järgi elama. Ta hakkas kerjuseks ja loobus täielikult oma maisest
varast, ta keeldus omamast rohkem kui tal elus püsimiseks vajalik oli, varsti
tekkisid talle järgijad ja üritasid teda rahaliselt toetada, aga ta loobus
kõigest. Tema otsingud viisid ta jalgsirännakule Jeruusalemma, raha kasutas ta
ainult laevaga üle mere sõitmiseks. Jeruusalemmas taipas ta, selleks et hästi
jumalat teenida, peab ta olema ikkagi adekvaatses seisundis ja ei tohi end
käest lasta. Võimud ei lubanud tal teisi inimesi juhendada ilma selleks
vastavat haridust omamata. Ta läks Pariisi kooli ja asus õpingutele, ta õppis
filosoofiat ja teoloogiat ning omandas seejuures magistrikraadi. Ta lõi
Jesuiitide ordu(Societas Jesu), tema jüngrid ei tohtinud midagi omada ja pidid
käituma nagu tema, ütlema lahti rohkemast kui sellest, mida eluks vaja läks.
Peagi saatis ta mõned oma jüngrid Rooma Paavsti juurde oma ordust rääkima.
Paavstile meeldis see ordu ja selle põhimõtted, kuna Rooma Katoliku kirikul oli
käsil vastureformatsioon leidis paavst, et Jesuiitide Ordut saaks hästi selle
edasiaitamiseks ära kasutada.
Jesuiitide
haridussüsteem meenutas igalt küljelt sõjaväesüsteemi, mis muutus üsna pea
süsteemi arengut pärssivaks asjaoluks. Seda administreeriti ja kontrolliti nagu
armeed, ülalt alla. Osalt muutis see süsteemi tugevaks - oma kindlakäelisuse ja
tugeva struktuuriga. Teisalt olid sel ka kõik armee nõrkused - jäikkus,
üledistsiplineeritus, initsiatiivitus. Süsteem rõhutas ja kiitis
autoritaarsust, tõi esile ülemusi ja madaldas indiviidi. Ometigi ei takistanud
see süsteemi edasi eksisteerimast kuna haridus oli ikkagi kvaliteetne ja
haridus oli tasuta.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar