Mõju tänapäevale

Esimeses kooliastmes ehk Alamastmes jagunes õpitav kolmeks: Grammaticaks, Humanitaks ja Rhetoricaks. Seejuures ei tähistanud klassid mitte aastaid vaid õppetsükleid. Alamastme kõik klassid pidi lõpetama, et saada järgmisesse klassi. Antud süsteem on käsitluses ka tänapäeval, et kõik klassid peavad läbitud olema, et minna edasi.

Väljapaistvad hea õppeedukusega õpilased võisid jätkata II astmes ehk noviitsina õppisid nad veel 2 aastat. See meenutab meie gümnaasiumit, kuhu saavad sisseastumiskatsetega õpilased sisse.

Ülemastmesse jõudsid vaid parimatest parimad, mis on tänapäeval ülikool. 

Kooli eesotsas oli õppeprefekt, kes juhtis, haldas ja hoolitses koolitöö eest. Tänapäeval on samuti selline ametikoht olemas, lihtsalt nimetud on koolidirektor. Prefekti kohustus oli külastada iga õpetajat kaks korda kuus, et jälgida tema õpetamist. Tänapäeva haridussüsteemis, vähemalt Eestis, ei ole küll tavaks käia iga õpetajat kaks korda kuus jälgimas, kuid kindlasti hoiab direktor silma peal õpetaja saavutatud tulemustel. Samuti pidid teaduskonna liikmed kokku tulema vähemalt iga kahe nädala järel, et omavahel mõtteid ja kogemusi vahetada. Tänapäeval on samuti koolis õppenõukogu, kes saab kokku ja arutab kooli aktuaalseid teemasid.

Tol ajal oli oluline omadus  ühtsus, sest pandi alus spetsiaalsetele õpetamise seadusetele, spetsiaalsetele meetoditele ning hoiatusele ja seda ajal, kus iga õpetaja, igal maal oli harjunud õpetama seda, mis talle sobis. Tänapäeval on samuti kõik väga reglementeeritud. Erinevus on aga selles, et kui siis oli iga eesmärk ja iga protseduur  selgelt määratletud ja mingit initsiatiivi ei oodatud kelleltki, siis tänapäeval on üks  põhilisi märksõnu innovatiivsus ja loomingulisus ning oodatatakse ettevõtlikust.

Ka paljud õppemeetodid on tollest ajast üle võetud, näiteks loengute vormis õppimine ja ka klassis üldine arutelu. Ma tooksin välja ka selle, et hea töö eest anti auhindu, ka praegu kiidetakse õpilasi nende saavutuste eest. 

Jesuiitide haridus on mõjutanud tänapäevast haridust väga, sest et haridussüsteem töötati välja väga pikalt ja hoolikalt, kontrolliti ja arutleti väga detailselt kõige üle ja tänu sellele on see hea põhi ka tänapäevastele katoliikliku usku koolidele. Tänapäeval on ka päga pikad arutelud hariduse plaani üle ja mida ning kui pikalt õpetatakse, et laps omandaks vajalikud asjad piisavalt ja ei minda asjadest lihtsalt üle, kui on ka muutused süsteemis siis vaadatakse see üle ja seletatakse kõik lahti. Tänu sellele leian et on tulnud see korrektsus ja ettevaatlikus ja mitte kiirustamine selle asjaga, sest see mõjutab meie tulevikku ja kui asja võtta rahulikult ja kontrollida siis on suurem võimalus, et see hiljem ka tasub ära.

Kasutatud kirjandus

Tilk M. (2003). Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn.

Tilk M. (2004). Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn.